Bullmastif
Iseloomustamiseks kasutatakse sõnu: võimas, usaldusväärne, kuulekas, pühendunud, lojaalne, tähelepanelik, kaitsev, reserveeritud, armastav, rahulik, julge.
Bullmastifid on suurusega 61-69cm turjakõrgust ja 41-59kg.
Keskmine eluiga 8-10 aastat.
Ajalugu
Bullmastifi kodumaaks on Inglismaa. Aretama hakati neid 18. sajandi lõpus Inglise mastifi ja Inglise buldogi ristamisest. Puhtaverelise tõuna tunnustati 1924 aastal.
Tolle aja bullmastifi ülesandeks oli metsavahtide abistamine valduste kaitsmisel salaküttide eest. Tekkis vajadus koera järele, kes oleks kiire, tugev, julge, vaikselt tegutsev ja kergelt õpetatav. Aretamisel taheti saada mastifi suurust ning buldogi julgust ja liikuvust. Eri isendid võisid üksteisest tuntavalt erineda, välimikku ei peetud esmatähtsaks, määravaks olid hoopis kindlad iseloomujooned. Nendest aegadest on bullmastifil säilinud nii mõnigi omadus, näiteks vähene haukumine. Bullmastif ei klähvi niisama kunagi. Minevikust on pärit ka omadus iseseisvalt mõelda ja otsuseid teha.
Iseloom
Algselt aretati bullmastif ühe inimese koeraks. See eeldas koeralt iseseisvat mõtlemisoskust ja otsuste tegemist ning need omadused on neil alles tänini. Samuti on bullmastifil säilinud keskmiselt tugevam oma territooriumi ja perekonna valvamise instinkt. Seega valvamist ei soovitata juurde õpetada kuivõrd tulemuseks võib olla tige ja kontrollile allumatu koer. Bullmastif ei ole rumal koer ja õigete stiimulite abil on võimalik teda kergelt koolitada ja saavutada endale vajalikke tulemusi.
Bullmastif ei ole teenistuskoer, kes sooviks iga hinna eest peremehe käsku täita, pigem loodab ta vastupidi, et tema soove täidetakse. Noorest peast üritavad nad kiirelt peremehe iseloomu proovile panna ja nn "pähe istuda" nt diivani peale ronides. Mis aga pole lubatud suurele koerale, ei tohiks olla lubatud ka kutsikale. Hiljem koera poolt "välja räägitud" õiguste muutmine võib minna väga raskelt.
Bullmastifi võib võrrelda ka kassiga. Tean mis ja kuidas ja saan aru, mida premees tahab, aga kas peaks? Seega peab peremees olema ise nutikam ja suunama looma nii, et tal tekiks soov alluda.
Paljud, eriti sased bullmastifid on ka keskmisest kõrgema domineerimise vajadusega, seega ei sobi selline koer nõrgale ja pehme iseloomuga inimesele.
Elu koos bullmastifiga eeldab mõningatest teesidest kinni pidamist
1. Kannatlikkus
Bullmastif ei
ole rumal loom ja teab hästi juba peale esimest koolitust, mida temalt
oodatakse. Iseasi kas ta ka seda teha tahab või kas ta selles mõtet näeb.
Kannatlikkus on siin märksõna igasugusel koolitusel, ka lihtsalt enda juurde
kutsumisel.
2. Sihikindlus
Bullmastif on teist kordades sihikindlam ja kui ta on mingi eesmärgi oma suurde pähe võtnud, siis puuduvad selle väljaajamiseks igasugused võimalused. Siin, nagu ka kannatlikkuse all, tuleb jääda endale kindlaks ja mitte alla anda. Mis on keelatud suurele loomale, on keelatud juba kutsikale.
3. Kordamine ei ole alati tarkuse ema
Kui bullmastif on juba omandanud mõne käskluse, siis kordamine on tema meelest liig mis liig. See on üks põhierinevusi tüüpilisest teenistuskoerast. Seetõttu peab bullmastifi koolitama, aga ... iga käsklust max 3x päeva jooksul, rohkem ta neid niikuinii ei täida, sest kui sul on endal miski probleem, sis mastifi arust peaksid sa oma probleemiga ise tegelema.
4. Ärge maiust unustage!
Maius mõjub bullmastifile kui võlurohi. Kui tal on söögipalake silme ees, on ta vnõus täitma kõik sinu soovid. Bullmastifi kõht on üks suur must auk, mis ei täitu kunagi. Sinna mahub alati natuke veel.
5. Konkreetsus
Bullmastif hääle tõstmist ei talu, pigem tuleb olla konkreetne ja piisavalt selgesõnaline. Tihti piisab ka pilgust ilma sõnadeta ja loom saab aru, mis emotsioon peremehel on ja mida temalt oodatakse.
6. Asukoht
Bullmastif on loom, kes vajab piisavalt privaatsust kuid samas peab ta suutma
näha võimalikult suurt territooriumi ning üldjuhul ka olema peremehega
kontaktis. Kuivõrd tegemist on lühikarvalise loomaga, siis õuekoeraks
bullmastif ei sobi. Suuremate külmadega vajab ta pikemaks õues olemiseks lausa
lisakaitset kehale.